Kui minust saab isa..

KUI MINUST SAAB ISA
Kui minust saab isa, siis ma hakkan tööl käima, raha teenima ja peret üleval pidama. Ma ei hakka kuhagi joodikuks. Mahakkan oma lastega koos sporti tegema ja palju muud huvitavat. Ma tahaks, et mu lapsed oleks pois ja tüdruk. Ma õpetan neile kuidas tuleb käituda ja et tikkude ja tulega ei tohi mängida. Aga mis riidlemisse puutub, siis ma ei riidleks ilma asjata. Mu kodu võiks olla alati korras kui ma töölt koju tulen. Ma tahan olla perele hea isa ja ma tahan et mul oleks normaalne naine.
Silvester

MINU ISA
Minu isal on tumedad juuksed ja hallikad rohekad silmad. Minu isa on pikk. Minu isa elab Orissaares tal on ilus korter. Minu isa nimi on Ülo. Minu isa on ilus ja korralik mees. Tal on alati kodu korras. Minu isale meeldib vaadata vormelühte. Ta käib mind lastekülas vaatamas ja me mängime temaga. Mõnikord oleme midagi meisterdanud. Mulle meeldib oma isa kõige rohkem.
Ginte

MINU ISA ATS
Minu isal on lühikesed juuksed. Minu isa käib tööl. Ta elab Tallinnas. Ma käisin õe Piretiga isal külas.
Me käisime keeglit mängimas.
Aivar

KUI MINUST SAAB ISA
Kui minust isa saab, siis ma hakkan tööl käima. Kui ma isa oleksin, siis hakkan ma elama kahekorruselises enda majas. Tööl käiksin ma Tallinnas. Ise elaksin ma Tallinnast kaugemal. Õpetan oma lapsi korvpalli mängima. Kui ma reisile läheksin, võtaksin lapsed kaasa.
Jussi

ONU SVEN
Ta töötab Lastekülas. Ta on sõbralik. Talle meeldib muusika. Ta on tark mees.
Marko

Energiakeskuses

Ühel neljapäeval külastasime me Energia Keskust. Seal võis näha huvitavaid instrumente. Esimesel korrusel võis näha ja kuulata aparaati, kus saab kuulata erinevaid lauseid erinevates soome-ugri keeltes. Kohe selle aparaadi kõrval asus suur maakera. Kõrvaklappidega sai kuulata maailma erinevaid keeli. Eriti omapärased tundusid hiina keel ja jaapani keel. Edasi minnes võis näha suuri seebimullitaja-rõngaid, suurest anumast seebivett võttes sai puhuda suuri mulle. "Viis pead" oli kolmnurk, kuhu sisse minnes nägid endal viite pead. Võisid ennast veel näha mõlema külje pealt ja selja tagant. "Kahepoolne peegel", kaks inimest istuvad kummalegi poole peeglit, nupule vajutades hakkab nägu moonduma teisel pool istuja näoks. Otse vaadates võis näha paberist linna, nupule vajutades võis tekitada linnas äikest. Teisel korrusel võis näha "Nõiakaevu" - kui kaevu midagi hõigata või rääkida kajab see tagasi, aga natuke moonutatud häälega. "Kuidas tekib keeris?" nupule vajutades võis näha kuidas tekib keeris. “Liikuvad näod" nupule vajutades saab näha kuidas näod liiguvad. Kolmandal korrusel võib näha dushiruumi, kus sees oli niidi otsas voolik ja nööri tõmmates hakkas see voolik vett pritsima ja dushiruumis tuled vilkuma. Aga kõige huvitavam oli tuba, kuhu sisse minnes hakkasid kõik valged asjad helendama, isegi hanbad ja küüned helendasid. See käik oli huvitav ja seal võis näha palju huvitavaid asju.

Taali, 12.a.
Keila SOS Lasteküla

Saku Õlletehases

Ühel kenal päeval kutsus Saku Õlletehas Keila SOS Lasteküla lapsed endale külla - tutvuma tehasega ning saama juurde ka teadmisi. Ekskursioonil käisid vanemad lapsed, kes vaatavad juba praegu huviga ringi, millist elukutset täiskasvanuna pidada. Uudistamist ja küsimusi oli nii palju! Lahkudes kinkis Saku meile hulga Päikese Kalja! See päev oli kohe eriliselt päikeseline.

Marju pani enda mõtted ja elamused ka paberile:

Me saime seal palju teada ja nätuke kirjutame ka sellest. Õlletootmise traditsioon Eesti- ja Liivimaal sai alguse 1820. aastal, mil krahv Friedrich von Rehbinder rajas Saku mõisa aeda, jõe kaldale, õlleköögi. Praegu on Saku Õlletehase õlud kõige paremad ja kavaliteetsemad Eestis.

Me käisime õlletehases ringi. Osadesse kohtadesse meid ei viidud. Me külastasime muuseumi, mis oli rohkem toa moodi ja sealt saime me teadmisi väga palju. Saku Õlletehas kinkis meile ilusad helkurid ja kiitis meid. Meie omalt poolt kinkisime pastakad meie küla märgiga ja ilusa pildi. Hiljem me jõime limonaade, mida müüb ja teeb Saku Õlletehas.

Meile anti kaasa paar kasti kalja, mis on väga head. Meie ekskursioon oli väga meeldiv Saku Õlletehasese. Me saime teada palju uut ja huvitavat mida ennem üldse ei teadnud.

Marju, 16.a.
Keila SOS Lasteküla

Kuidas Eestimaale kevad tuli

Kui te veel ei tea mille pärast ilmad kevadeti soojaks lähevad, siis nüüd saate teada. Nimelt igal aastal, kui SOS Lasteküla korraldab juba traditsiooniks saanud kanuumatka, lähevad ilmad pauh soojaks. Nii ka seekord.

Jõudsime Ahja jõe kaldale selle kevade kõige soojemal hommikul. Kui alles nädal aega tagasi oli lund sadanud, siis nüüd oli täitsa paras T-särgi väel olla. Päike paistis, taevas oli eresinine, linnud käratsesid ja kaldapealne oli lilli täis.

Lapsed olid juba varahommikust saadik elevil. Ärgata tuli kell pool kuus. Kell kuus oli juba kogunemine ning veidi peale kuute alustati sõitu. Otse loomulikult tuli teha paar (kommi)poe peatust, kuid enamvähem kokkulepitud ajal jõudsime siiski jõe äärde.

Kui kõigil olid vestid seljas ja kuivad riided kilenutsakusse keeratud, saimegi kanuudesse. Poisid panid kohe ees minema ja mina neid rohkem ei näinudki. Välja arvatud lõunapausi ajal ja vahepeal ka neid poisse, kes mingitel vaid neile teadaolevatel põhjustel jõkke olid sulpsatanud. Neid sai siis kuivatatud, kuigi tundus, et ise nad seda väga ei vajanudki..

Vette kukkumisega olid meie 16 kilomeetrisel matkal sellised lood, et mitte ükski kanuu ümber ei läinud, aga mitu last olid lõpetamise hetkeks vähemal või rohkemal määral läbimärjad. Aga ilm oli soe ja õnneks kõigil vahetusriided paadis.

Matk viis meid niisiis mööda Ahja jõge – pääsupesi täis kaunid kaldad, sinililledest kärtssinised lagendikud ning takistusterohke veerada. Kõige rohkem nalja sai tüdrukute paatides! Mõnes kohas tundus edasisaamine täiesti võimatu. Puud olid kukkunud üle jõe ja polnud pisematki auku, kust kanuuga läbi lipsata. Aga kuna poisid olid sama teed läinud, siis järelikult mingi nõks ikka pidi olema. Ja ei jäänud meiegi toppama, mõnes kohas ronisime üle, teises kohas pugesime alt. Aegajalt jäime kividele kinni, aga tavaliselt rappus kanuu suurte naerupursete tõttu ise kividelt lahti.

Suuremat sorti kilked pääsesid valla ka kärestikel. Vaatamata sellele, et need olid palju väiksemad kui telekast nähtud, võtsid nad südame alt siiski kergelt õõnsaks.

Lõunapaus saabus kõige oodatumal hetkel. Sõime suppi ja mugisime rosinasaiu, mis umbes kolmanda ampsu juures osutusid hoopis lihapirukateks. Kõhud täis jätkasime oma seiklust. Tüdrukud valdavalt okstes kinni ja poisid pikalt ees. Aga võin kihla vedada, et näiteks kudumisvõistlustel oleks kõik hoopis teistpidi.

Aga see polnudki ju mingi võistlus, tulime puhkama ja kaunist loodust nautima ning see ülesanne sai meil täielikult täidetud.

Õhtul käisime tulises saunas ja ronisime mööda tasakaaluharjutusköit üle jõe. Ikka edasi ja tagasi, kuni läks pimedaks ning pisematel hakkasid silmad kinni vajuma. Veel paar nalja ja laulu ning oligi aeg tubadesse minna, et hommikul jälle uue hooga alustada.

Ilm jäigi soojaks nagu ennustasime. Lasteküla sõber Mai arvas selle peale, et kas me ei võiks oma kanuumatka juba kuskil veebruaris korraldada, et siis ei peaks nii kaua suve ootamaJ Minu meelest on see hea mõte.

Nele Tasane
SOS Lasteküla Eesti Ühing

Ekskursioon Rakvere Lihakombinaati

Teisipäeval 22.oktoobril käisime ekskursioonil Rakvere Lihakombinaadis. Selle käigu eesmärk oli tutvuda selle koha kui potentsiaalse töökohaga. Me läksime sinna hommikul kell 09.30 ja õnneks ei pidanud kooli minema. Ekskursioonil käisid: Mari, Liina, Anastassija, Margret, Artur, Angela, Merlin, Anne, Kristi, Rita, Ülar, Argo ja suurtest olid meil kaasas: Rein, Ebe, ja Anu.

Kõigepealt läksime õpperuum, kus täitsime ankeedi haiguste kohta. Siis kästi ära võtta ehted ja anti meile selga valged kitlid ja püksid, jalga sinised sussid ning pähe valged mütsid.

Seal nägime, kus tooteid välja transporditakse ja, kuidas tehakse vorste, pihve, sardelle jne. Tegime ekskursiooni peaaegu tervele majale välja arvatud tapamaja kuhu tahtsime kõik minna , aga ei lubatud.

Kõige lõpuks läksime alla sööklasse, kus oli ekstra meie jaoks kaetud laud kõikide toodetega, mis seal valmistati. Me võisime end seal lausa lõhki süüa. Üldiselt oli see ekskursioon väga tore.

Liina ja Nastja
Keila SOS Lasteküla

Kanuumatk

See kõik algas laupäeva hommikul 4-dal mail. Meie reis algas küla bussiga ja bussijuht oli onu Elmet.  Kui me SOS lastekülast lahkusime oli meie esimene peatus Adavere kaupluses ja sealt sai osta endale mida soovisid.

Kui kõik olid bussis võis sõit jälle alata. Järgmine peatus oli Kamaris kuhu toodi kanuud ja sõit läks lahti. Algul oli väikseid kärestikke, aga natukese aja pärast lõppesid need ja tuli rahulik vesi. Esimese öö olime Rõika küla lähedal. Järgmisel hommikul seadsime kanuud ja asjad valmis ja hakkasime jälle sõitma. Kõigepealt sõitsime Põltsamaa jõel , järgmisena pisut Pede jõel, siis Pedja jõel ning viimaks sõitsime Emajõel kuni jõudsime Palupõhjani. Seal läksime maale ja panime kanuud auto peale ning sõitsime siis koju. See oli väga hea ja lõbus matk ja ma sooviksin sinna veel minna.

Tarmo 12.a

Politsei joonistusvõistlus

Kõikide laste isadepäev

Pühapäeval, 10. novembril toimus Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses isadele, lastele ja emadele mõeldud üritus.

Seal võis näha Eesti sõjaväe, politsei ja päästeameti sõidukeid ja varustust.

Parajaks jõukatsumiseks oli takistusriba. Huvitavad oli ka mägironimissein ja muud atraktsioonid.

Demonstratsioonesinemistel näitasid oma oskusi politseinikud ja sõdurid.
Et asi huvitavam oleks, pidid üritusel osalejad täitma blanketi ja kui nad siis mingi katse tegid, said nad selle tõestuseks katse korraldajalt templi.
Templeid tuli kokku saada vähemalt kümme. Pärast seda tuli blankett loosirattasse pista ja oodata, kellele õnn naeratab.

SOS Lastekülast oli 3 õnnelikku - Kaido, Marko ja Kalli.

Kaido võitis peaauhinna, milleks on kopterisõit, paadisõit ja katsed maa peal. Need üritused läbib ta koos oma perega.

Markole ja Kallile tõi võit kummalegi kaelaskantava mobiilihoidja. Loosi läks ka muid auhindu, aga ega fortuuna ainult meile ka ei naeratanud.

Üritusel oli väga palju rahvast ja enamustes kohtades tuli seetõttu seista järjekorras. Paljud lapsed lahkusid ürituselt "sõjamaalingutes".

Meie arvame, et üritus läks igati korda ja sinna tasus minna.

Kalmer ja Rainer

Keila SOS Lasteküla lapsed

Itaalias suvelaagris

Keila SOS Lasteküla 29 lapsel koos saatjatega oli 10. - 22. juulini võimalus viibida SOS organisatsiooni Euroopa regiooni suvelaagris Põhja-Itaalias Caldonazzo linnakeses.

Laager on väga maalilises kohas mägede vahel, järvekese kaldal. Meiega samaaegselt oli seal lapsi 13 Euroopa riigi SOS lasteküladest. Laagris oli lastel väga palju erinevaid tegevusi: nad meisterdasid puidust ja kivist figuure ning mänguasju, sportisid ja taidlesid. Meie lapsed said häid kohti ujumisvõistlustel (2. ja 3. koht) ning osalesid edukalt koos Itaalia lasteküla ühisvõistkonnaga jalgpalliturniiril.

Suurimat vaimustust tekitas meie lastes võimalus käia mägedes ronimas ja mäetippe "vallutada". Ka saime lisaks laagrielu nautimisele näha Põhja-Itaalia elu-olu: suuri viinamarja-, õuna-, kiiviaedu, romantilisi linnu ja külasid. Külastasime ajaloolist Verona linna, kus on Romeo ja Julia seotud paigad ning võimas amfiteater. Eriti meeldiv elamus oli kõigile Veneetsia, kuhu enamikul lastel on soov tagasi minna. Üks põnev paik oli ka hästi suur vabaõhu veepark "Akvaland", kus sai osa väga eripärastest veemõnudest ja mis on nii mõnelegi lapsele kõige esmaseks meenutuseks meie Itaalias käigust.

Samuti oli meie jaoks põnev sõit Caldonazzo laagrisse ja tagasi. Minnes ja tulles käisime me mitmetes SOS lastekülades - Leedus, kahes Poola lastekülas, Tðehhis ja Austrias Viini noortekodus, kus tutvusime teiste SOS lastekülade eluga ja ööbisime neis.

Meie buss oli mugav ning bussijuhid mõnusad. Täname AS Hansabussi meeldiva koostöö eest!

Laager andis meie lastele palju uusi sõpru ja tuttavaid üle Euroopa ning oli meeldivaks puhkuseks.

Ülar Kohari
Keila SOS Lasteküla