NOORTEKODU

SOS Noortekodud - tutvustus

SOS Lasteküla kasvatussüsteemis on mitu astet: kõigepealt kasvab laps SOS Lastekülas, pärast põhikooli lõpetamist võib ta edasi elama minna SOS Noortekodusse. Olles omandanud eriala ja leidnud töökoha elab noor edasi  pooliseseisvalt säilitades tiheda kontakti usalduskasvatajaga (mis tähendab, et SOS Lasteküla aitab noorel tasuda iseseisva elamispinna üürikulusid, samuti saab noor pidevalt nõu küsida oma usalduskasvatajalt). Pooliseseisev eluetapp kestab kolm aastat peale Noortekodust ellu astumist. Eluaseme aitab noorel valida SOS Lasteküla koostöös elukohajärgse omavalitsusega. Eelnev on ettevalmistus viimaseks etapiks ehk iseseisvaks eluks vanuses 22-23.a..

Kõiki neid astmeid SOS Lasteküla kasvandik läbima ei pea, kuid Noortekodusse jõuab neist enamik. Noortekodusse tullakse elama vanuses 16-18, soovitavalt põhikooli lõpetanult. Noortekodus elamise aeg on maksimaalselt 4 aastat, selle aja jooksul peaks noor olema omandanud elukutse ja asunud oma esimesele töökohale. Kõrgkoolis õppivad või sõjaväeteenistuses olevad noored võivad noortekodus elada kauem.

Pildil paremal Keila SOS Noortekodu juhataja Marika Aus, vasakul Noortekodust elluastunud Veronika. Pildil ka Veronika väike poeg.

1999. aasta sügisel avati esimene SOS Noortekodu Keilas, 2002. aasta lõpus avati Noortekodu ka Tallinnas. Praegu elab Keila Noortekodus 15 noort ja Tallinna Noortekodus 10 noort. Tallinna SOS Noortekodu sai uue kodu augusti keskel 2007.a. ning see asub avaras korteris, kus noored saavad kahekaupa tubades elada. Seal töötab neli kasvatajat ja juhataja. Kõige tähtsam Noortekodu elu juures samamoodi nagu Lastekülas elades on noore jaoks turvalisus. See on meie noorte kodu ja kasvatajad ning juhataja peaksid olema pühendunud sellele tööle pikaajaliselt. Oluline, et noore elus ei toimu tihti muutusi. Lastekülast Noortekodusse elama asumine on lapse jaoks juba suur elumuutus.

Kuigi majas on ööpäevaringselt üks pedagoogist täiskasvanu, peavad noormehed-neiud oma eluga põhiliselt ise hakkama saama. Majapidamistööd tehakse täiskasvanu abi ja nõuga, ka hommiku- ja õhtusöögi valmistamine on noorte endi kanda. Siin aidatakse ja suunatakse noori sotsiaalsete ja praktiliste oskuste arendamisel, võimetekohase ja tööturu olukorda arvestava elukutse valikul ning töö leidmisel.

Noortekodus tuleb noortel, kes on harjunud SOS-ema turvalisuse, hoole ja emaarmastusega, kohaneda teistsuguste tingimuste, uute inimeste, teistlaadi hoolitsuse ja juhendamisega, võttes enda kanda järjest suurema vastutuse oma tuleviku eest. Samas kõigil noortel säilib edasi suhe oma SOS-emaga ja tihti käiakse nädalavahetustel ja pühade ajal ikka Keilas Lastekülas ema ja oma peret vaatamas.

Artikkel. Keila SOS Noortekodu
Autor: Noortekodu juhataja Marika Aus, jaan. 2008

Esimene SOS noortekodu avati Eestis 1999 aastal. Keila SOS Lasteküla oli veel noor- see oli lasteküla viies tegutsemisaasta ja viis esimest noort olid saanud noortekoduealisteks. Noortekodu töö põhieesmärgiks on noor võimalikult hästi ette valmistada iseseisvaks eluks ja seetõttu on olnud võtmeküsimuseks kuidas seda kõige paremini teha.

Meil, noortega tegelejatel peaks ju teada olema kuidas kasvab ja kujuneb ühest protestimeelsest teismelisest toimetulev noor täiskasvanu. Me teame, et selleks on vaja turvalist kasvukeskkonda, nii kodu kui ka lähikogukonna näol, toetavat, hoolivat ja armastavat perekonda, parimat võimetekohast haridust, eale vastavalt suurenevaid kohustusi ja vastutust ning veel palju muud mis aitab täiendada sotsiaalseid oskusi ja kujuneda toimetulevaks, emotsionaalselt tasakaalukaks täiskasvanuks. Me oleme defineerinud mida tähendab noortega tegelevate SOS-i töötajate jaoks toimetulev noor.

SOS noorte võimalused Noortekodus

Korraldame noortele arendavaid ettevõtmisi, õpetame igapäevaselt toimima erinevates olukordades, suhtlema ametiasutustega, võimaldame lisaõpet raskemates õppeainetes, täiendavat keeleõpet ja oleme suunanud noori omandama lisaeriala või läbima autokooli saamaks juhiluba. Noortel on noortekodus kindlad kohustused ja vastutusvaldkonnad, nad õpivad uusi, majapidamises vajalikke praktilisi oskusi.

Väga tähtsaks noore eduka elluastumise ettevalmistamisel peame kõiki neid tegevusi, mis võimaldavad noorel luua võimalikult täpse ettekujutuse ees ootavast iseseisvast elust. Kuna Eestis on kohalikel omavalitsustel eestkostjana kohustused hoolekandeasutusse suunatud lapse/noore suhtes (elamispinna tagamine, osalemine arenguvestlustel ja tähtsamate otsuste tegemisel) on tähtis kasvatajate koostöö omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Kui noor ei tea, mis teda iseseisvasse ellu astudes ees ootab, kuhu ta elama asub, kust ja millist abi ta vajadusel saada võib, tekib tal ebamäärane hirm ja soovimatus iseseisvat elu alustada.

SOS noorte õpimotivatsioon

Noored teavad väga hästi milline on toimetulev noor-nad teavad, et kõige tähtsam on hariduse omandamine. Nad teavad seda selle tõttu, et kõik lasteküla ja noortekodu töötajad on seda neile korduvalt rääkinud ja ka seetõttu, et meil on häid näiteid endiste SOS-noorte näol kes on saanud hea hariduse ja kellel läheb elus hästi. Ometi osutub just hariduse omandamine kõige raskemaks, eriti just peale põhikooli lõpetamist edasi õppimine. Olgu see siis kutse- ja keskhariduse omandamine või isegi ainult kutseõppe läbimine. Õppimine nõuab alati pingutust ja enesedistsipliini. Pingutuse suurus sõltub õpitavast erialast, seatud eesmärkidest ja õpivõimest ning –oskustest. Viimasel ajal on Eestis tänu kiirele majanduskasvule tööpuuduse asemel väga suur tööjõu puudus ja on tekkinud olukord, kus tööd saada on väga lihtne isegi kui ei ole korralikku väljaõpet või haridust.

Noortekodu personal

Lastekülas elades on lapse/ noore peamiseks kasvatajaks ja usaldusisikuks SOS-ema. Noortekodusse tulles saab noor endale usalduskasvataja, kellega enamasti tekib noortel ka hea side ja usaldus. Noor võib noortekodu hoole all elada maksimaalselt 7 aastat, millest 4 aastat noortekodus ja 3 aastat pool-iseseisvas etapis. Ideaalselt võiks kasvataja noortekodus töötada pikemaajaliselt ehk rohkem kui 5 aastat. Selle künnise on ületanud noortekodu kasvatajatest siiani vaid kaks kasvatajat - üks Keila noortekodus 6,5 aastat ja Tallinna noortekodus on üks kasvataja töötanud selle algusest, 2002. aastast kuni tänaseni. Mõlemas noortekodus on viimase aasta jooksul kasvatajaid vahetunud. Olukord on veidi muret tekitav, seda enam, et on väga raske leida väljaspool pealinna asuvasse noortekodusse sobivat kasvataja kandidaati, et säiliks väljakujunenud suhe: kaks mees- ja kaks naiskasvatajat.

Noore inimese sirgumisel pean ma väga oluliseks mõlema sugupoole eeskuju. Keila noortekodus oli kasvataja lahkumise põhjuseks ühel juhul perekondlikud muutused ja kahel juhul oli minek tasuvamale tööle, kusjuures on põhjuseks ka tunne, et töö noortekodus on väga palju energiat nõudev, emotsionaalselt raske ja tulemused sõltuvad liiga vähe oma panusest.

Noortekodu kasvatajate toetamine

Alates 2003 aastast on noortekodude personalile võimaldatud supervisioone, regulaarsed grupisupervisioonid toimuvad kord kuus. Lisaks on kasvatajatel võimalik saada ka individuaalset töönõustamist. Seda peavad kasvatajad kõige olulisemaks toetuseks töös noortega. Kõrgelt hinnatakse ka enesetäiendamise võimalusi erinevatel koolitustel. Motiveerivaks on osutunud veel otsese juhi toetus ja hinnang tehtule, mis saab konkreetse vormi ja väljenduse vähemalt kord aastas arenguvestlusel. Keila Noortekodu töötajatel on ka soodustused ujula, jõu- ja treeningsaali kasutamisel. Kõige tähtsamaks motivaatoriks on aga noorte edusammud ja areng, mis võib olla igapäevaselt vähe märgatav, aga kui kasvatajaga koos jõutakse väiksemategi eesmärkide täitumiseni on rõõm mitmekordne.