SOS lasteküla osaleb tänavusel Arvamusfestivalil noortealal teemaga “Kas keerulised lapsed või keerulised vanemad (hukutavad Eesti riigi)?

Miks just see teema?

Viimase aasta jooksul on avaliku tähelepanu alla jõudnud mitmed juhtumid, kus lapsed on olnud agressiivsed, käitunud ebaseaduslikult, kiusanud teisi lapsi ja isegi täiskasvanud, varastanud ja toime pannud teisi õigusrikkumisi. Seoses nende juhtumitega on sõnavõtjad ja kommenteerijad süüdistanud küll nende laste vanemaid, kes ei saa oma lastega hakkama, küll riigi sotsiaalsüsteemi ning isegi justiitssüsteemi. Samuti koole, kes ei oska märgata ega suuda kasvatada. Tundub, et see teema on olnud ühiskonnas väga oluline aruteluteema ja endiselt kütab kirgi paljude inimeste omavahelistes jutuajamistes. Ilmselt on sellised lapsed ja noored alati olemas olnud, kuid kas just viimastel aastatel on neid tekkinud rohkem? Vaadates olemasolevat statistikat võib küll tekkida tunne, et vanemliku hoolitsuseta ja abivajavaid lapsi tuleb tõepoolest aina enam juurde ning tegelikult teame sedagi, et statistika paljastab vaid neid numbreid, mis on kantud ametlikku andmebaasi, jättes tähelepanuta need abivajavad lapsed, kes on ametlikus statistikas kajastamata.

Kellest räägime?

Aga mida tähendab „probleemne laps“ ning kas iga laps, keda me nimetame probleemseks on tõesti probleemne, või on ta lihtsalt teistsugune ja meil on raske kohandada oma kasvatusstiili ning väärtusi selliseks, et olla võimeline temaga koostööd tegema.

2018.aasta lõpus nägi ilmavalgust Laste õiguste ja vanemluse monitooringu-jätkuuuring, mille käigus uuriti muuhulgas vanemate kasvatusstiile ja suhtumist kehalisse karistamisesse, samuti lastega veedetud aja kvaliteeti ning tihedust. Kahjuks ei saa koos lastega veedetud aega paljudes peredes endiselt pidada piisavaks. Samuti on paljude laste koormus väga suur ning tahtmatult tekib tunne, et kas vanematega koosveedetud aeg on asendatud huviringide, hariduse omandamise ning nutiseadmetega? Aga kas mitte just vanemate eeskuju pole mitte see, mille abil õpivad lapsed  ennastki olulisena tundma ja väärtustama, et nende enesehinnang oleks kõrge ja nad ei satuks probleemidesse? Kas nutiseadmed aitavad noore enesearengule kaasa ja nende abil omandavad noored tulevikuks vajalikke oskusi või on tuleviku märksõnaks pigem sotsiaalsed oskused, inimestevaheline silmast silma suhtlemine? Miks ei suuda vanemad oma lastele tihti eeskujuks olla ega probleemide korral vajalikku tuge pakkuda? Kas sellepärast, et nad ei tea, kuidas seda teha või ei suuda nad kiirete ühiskonna muutustega kaasas käia ning aru saada tänapäeva lapse vajadustest ja väljakutsetest?

Kes arutelus sõna saavad?

Arutelus osalevad EELK Risti koguduse õpetaja.Annika Laats ja tunnustatud psühholoog ning pereterapeut. Arutelu modereerib SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro.

Tahad osaleda arutelus, osaleda festivalil vabatahtlikuna?

Ootame Sind väga osalema! Võta meiega ühendust annika.remmel@sos-lastekyla.ee või 512 6828.

Kohtume 9. augustil kell 14.00-15.30 Paides!