otsing

tule tööle

Annetuste kasutamine

SOS ema Irina: "Väike laps ei saa ju veel alati aru, et soojad kummikud jalas ja soe sall kaelas on ema armastus! Mina arvan, et armastusest tihti rääkides ning armastavaid tegusid tehes armastus järjest paljuneb ning muutub veelgi suuremaks!"

otsing

tule tööle

Kuidas kasutame toetusi

2020. aasta lõpus oli SOS Lasteküla Eesti Ühingul üle Eesti 26 lasteküla pere ja 12 alaliselt lastega koos elavat pere, kellest 7 pere kasvatab lapsi oma kodus ning peretugevdusprogrammid 11-s omavalitsuses.


Nimetatud teenused jagunesid territoriaalselt nelja  lasteküla programmi vahel - Virumaa SOS Lasteküla programm, Harjumaa SOS Lasteküla programm, Lõuna-Eesti SOS Lasteküla Programm ja Raplamaa SOS Lasteküla Programm.


2020. aasta alguses  alustas SOS Lasteküla kahe täiesti uue asendushooldusteenuse – kriisi- ja erihooldusperede teenuse piloteerimist. Covid-19 lõi projekti ajakava küll sassi, kuid vaatamata sellele oli aasta lõpuks ette valmistatud 4 erihoolduspere ja 3 kriisihoolduspere, kust lapsed abi saavad.

SOS pered

Perepõhisel hooldusel oli 2020. aastal ühtekokku 208 last, 2020. aasta lõpus elas peredes, noortekodudes ja pooliseseisvas etapis kokku 189 last/noort. Aasta lõpus oli perepõhistel teenustel Harjumaa programmis 78, Virumaa programmis 52, Lõuna-Eesti programmis 27 ja Raplamaa programmis 31 last ja noort. Üks laps asus elama pilootprojekti raames loodud perre.


Üle kõige vajavad lapsed perekonda ning meie suurim väljakutse on leida perevanemaid, kes oleksid valmis töötama traditsioonilises lastekülas või võtma lapsed oma perre. Meil on väga hea meel, et tänaseks on  lastekülaga liitunud 11  peret, kes kasvatavad vanemliku hooleta lapsi oma isiklikus kodus.

Vaata Meelise lugu:

Riskipered

Eestis satub asendus- ja turvakodudesse aastas umbes 400 last, sest ema ja isa ei suuda nende eest piisavalt hästi hoolt kanda. Sageli on tegemist peredega, kes on erinevatel põhjustel hätta sattunud. Need pered võitlevad vaesusega ja elavad puuduses ning nende abitus aina süveneb. Kriisis vanemad ei oska enam oma laste olukorda õigesti hinnata ja ei ole võimelised tagama lapsele turvalist ja eakohast arengut. Perest eraldamise ohus on aastas hinnanguliselt 7000 last.


Riskiperedes elavate laste huvides on võimalikult kiire sekkumine, et tagada nende turvaline areng. Meie kogemus näitab, et kui peresid toetada ja abistada, siis suudavad nad ise oma lapsed suureks kasvatada ja lapsi ei pea perekonnast ära võtma.


SOS Lasteküla peretugevdusprogrammid tegutsevad  11-s omavalitsuses (Narva linn, Sillamäe linn, Kohtla-Järve linn, Keila linn, Lääne-Harju vald, Harku vald, Saue vald, Viljandi vald, Põltsamaa vald, Rapla vald, Põhja-Sakala vald).  Kokku said SOS peretugevdusprogrammidest aasta jooksul abi 408 abivajavat last ja 171 perekonda.


SOS Lasteküla on raskustes peresid aidanud juba üle 12 aasta, abi on saanud üle 1300 lapse ja üle 550 pere – kõik need pered saavad täna laste kasvatamisega ise hakkama. Me teame, et suudame pakkuda neile lastele ja peredele vajalikku tuge. Pered saavad eluisu tagasi ja lapsed jäävad vanematega kokku. Vajadus panustada ennetustöösse on suur ja SOS Lasteküla saab seda teha, toetudes lahketele annetajatele ja piirkondadele, kus on hea koostöö kohaliku omavalitsusega. Kuidas peretugevdusprogramm töötab, loe SIIT.

Meie inimesed

SOS Lastekülas töötas 2020. aasta lõpuga 141 töötajat. Otseselt laste ja peredega töötavaid töötajaid  on kokku 107.


2020. aastal värvati 15 uut töötajat, kelle hulgas 2 perevanemat ja 5 pereabilist. Kaks perevanemat suundusid lastekülast elama uutesse kogukonda integreeritud korteritesse.


Kolmkümmend neli inimest töötab toetavatel ametikohtadel, et organisatsioon, kes on üle 25 aasta panustanud Eesti laste parema tuleviku heaks, saaks seda tööd sama kirglikult ja hoolivalt teha ka tulevikus - programmijuhid, raha kogumisega seotud inimesed, raamatupidajad, autojuhid, kes on abiks Narva-Jõesuu puuetega laste transportimisel ja Keilas laste erikooli transportimisel, personalijuht jpt.

SOS Lasteküla numbrites

2020. aastal oli SOS Lasteküla tulu summas 5 884 975 eurot, millest annetused moodustasid  37% (sh annetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks ja liikmemaksuks 8% ning kohalikud annetused 29%), 61% riiklikud toetused ja 2% muud tulud.


2020. aastal oli SOS Lasteküla kogukulud 5 469 144 eurot, sealhulgas personalikulud koos riiklike maksudega 3 583 563 eurot, mis oli 66% kogukuludest. Majandusaasta tulemiks oli 415 831 eurot. Tulemi arvelt tehti 2020. aastal investeeringuid 314 484 euro eest.

SOS Lasteküla reservfond

SOS Lastekülal on rahvusvahelise organisatsiooni reeglite järgi kohustus hoida vähemalt 3 kuu rahalist reservi. Selle oleme kogunud aegade jooksul rahvusvahelisest toetusest. Reservid on vajalikud, et tagada SOS Lasteküla hoole all elavatele lastele armastav kodu ka juhul, kui juhtub midagi katastroofilist – majandustingimused halvenevad järsult niivõrd, et ei ole võimalik enam piisaval määral annetusi koguda, kohalik omavalitsus ei suuda täita neile pandud kohustusi või on vaja äärmiselt kiiresti hädavajalik investeering teha. Reservidesse kogutud vahendeid võib Ühingu nõukogu kinnitusel kasutada tegevuse reorganiseerimiseks ja/või teenustega alustamiseks, kuid seejärel tuleb lähiaastatel 3 kuu reserv uuesti taastada. SOS Lastekülal on aegade jooksul kogutud reservfondi 1 267 000€.

 Keila SOS Lasteküla reorganiseerimine

Keila SOS Lasteküla reorganiseerimise eesmärk on pakkuda senisest veelgi paremaid, kodusemaid ning paindlikumaid võimalusi vanemliku hooleta laste eest hoolitsemiseks. Ajavahemikul 2019-2023 saavad kõik Keila lastekülas elavad pered endale privaatse elamispinna Keilas või Harjumaal. Selleks otsitakse sobivaid kodusid, kuhu pered saaksid kolida ning aidatakse peresid igakülgselt uue olukorraga kohaneda.


1994. aastal valminud Keila SOS Lasteküla planeeriti elukohaks kokku 96-le lapsele ehk 12-le kaheksaliikmelisele perele. Täna, 26 aastat hiljem on meie ümber väga palju muutunud. Esiteks ühiskondliku elukorralduse muutumine. Kui 26 aastat tagasi väärtustati kogukondlikku eluviisi, siis täna hinnatakse pigem privaatsust, omaetteolemise võimalust ning iseseisvust. Teiseks – tänaseks on selgunud, et Keila lasteküla asukoht ei ole kõige õigem, mis muudab olemasoleva lasteküla reorganiseerimise ebaotstarbekaks. Kolmandaks – kogukondlikku eluviisi viljelevasse kogukonda on üha raskem leida perevanemaid, sest sobivad inimesed eelistavad rohkem privaatsust ning hooldusperedele sarnast elukorraldust.


2019. aastal laekus SOS Kinderdorf Internationali kaudu Keila SOS Lasteküla reorganiseerimiseks toetus Taanilt summas 335 769 eurot. SOS Lasteküla kasutab reorganiseerimiseks kõiki vabasid vahendeid, et Keila perede lapsed saaksid võimalikult sujuvalt asuda elama uutesse kodudesse Keila või Harjumaa piirkonnas.


2020. aastal valmis paarismaja Keilas, kuhu asuasid elama kaks seni Keila lastekülas elanud perevanemat koos peredega. Järgmine paarismaja peab valmima 2021. aasta detsembris.

Laeb, üks hetk...