Arvamuslugu Archives - SOS Lasteküla
etruen

Arvamuslugu

110 of 20 items

Palun ole minu jaoks olemas!

Eesti ühiskonda on viimasel ajal üha enam „imbunud“ probleemsed lapsed. Nad jäävad silma avalikes kohtades, kus vanemad ei suuda oma väikesi põnne korrale kutsuda. Need on lapsed, keda teiste laste vanemad üritavad aiarühmast välja tõrjuda, sest nad teevad teistele lastele liiga. Need on lapsed, kellega koolid ei oska midagi peale hakata, sest nad käituvad agressiivsemalt. […]

Palun märka mind!

Mitu aastat tagasi elas ühes Eestimaa suure linna tavalises elamupiirkonnas pere – kaks täiskasvanut ja mitu väikest last. Perre sündis peagi veel üks laps. Mõni kuu pärast lapse sündi hakkasid linnas levima kuulujutud, et laps on juba mitu päeva surnud, kuid keegi pole seda märganud. Uurimisel selgus, et laste vanemad olid joodikud, kes saadud lastetoetused […]

Lapselt andeks palumine õpetab talle inimeseks olemist

Kuidas juurdub aasta algusest jõustunud uus lastekaitseseadus, mis keelab selge sõnaga lastevastase vaimse ja füüsilise vägivalla. Kas lapse kasvatamine ja karistamine ei olegi enam iga pere eraasi? Miks peab riik inimese eraellu sekkuma? Sääraseid küsimusi ärgitab selle aasta algusest jõustunud uus, selge sõnaga igasuguse lastevastase vägivalla keelav lastekaitseseadus. Lastekaitseseadus keelab igasuguse laste väärkohtlemise – nii […]

On oluline, et lastekodulaps tunneks end teiste lastega ühiskonnas võrdväärsena

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö õppetooli dotsent Dagmar Kutsar rääkis SOS Lasteküla konverentsil “Aita last – mõtetest tegudeni“, et lapse jaoks on oluline, et teda ümbritsevad inimesed suudavad teda õiglaselt kohelda, suudavad teda mõista, emotsionaalselt toetada, pakuvad vajaliku kindlustunde, mis on vajalik sünnist surmani. „Lapsel peab olema vähemalt üks täiskasvanu, kes on talle väga lähedane, […]

SOS Lasteküla arutelu “Kus läheb aitamise piir?” Arvamusfestivalil

Laupäeval, 15. augustil algusega kell 17.30 toimub Arvamusfestivali heaolu alal arutelu “Kus läheb aitamise piir?”, kuhu on oodatud kaasa mõtlema kõik, kellele läheb korda Eesti laste ja perede käekäik. „Ma nägin hiljaaegu fotot, kus laps elas korteris, mille põrand oli kaetud paksu kihi pudelitega või näiteks räägiti mulle lapsest, kes peitis ennast vägivalla eest kappi […]

Õde ja vend, kes varem teineteist ei tundnud

Reet Järsk ja Marko Adamson: „Me ei tundnud ju teineteist, olime küll veresugulased, aga sisuliselt teineteisele võõrad. See, et me kõik üheks pereks saime, oli SOSi suur teene.” Reet Järsk ja Marko Adamson on õde-venda, oma bioloogilise pere seitsmest lapsest noorimad. Olgugi et nende perekonnanimed ja isad on erinevad, on neil sarnane kasvamislugu ja ühised […]

Ühe pere päästmine – üksikema võitlus iseendaga

SOS peretugevdusprogramm aitasid ummikseisust välja traagilise saatusega viie lapse, kel terendas kahest lapsest ilmajäämine. Selle ilmetu Narva paneelmaja ühe korteri seinad on täidetud laste joonistuste, maalide ja käsitööga. Pisikese eluaseme ilme ei vihja, milliste katsumustega siin elajad kokku on puutunud. Kuid näinud on need seinad nii mõndagi. Ilusate hetkede kõrval liiga palju kurbust, halbu valikuid, […]

SOS Lasteküla kogemust kasutatakse Eestis jätkuvalt vähe

Tänavu 20. aastapäeva pidava SOS lasteküla kogemust kasutatakse Eestis paraku vähe, nendib ühingu juht Margus Oro. Ehkki pooled vanemateta lapsed on kolitud nn ühiselamutest väiksematesse peremajadesse, tegelevad nendega ikka vahetustega kasvatajad. Lastega koos elavad asendusvanemaid on vaid mõnikümmend. Eestis võetakse aastas vanematelt ära koguni 400–500 last. Neist umbes viiendik naaseb mõne aja pärast pere juurde, […]

Keila SOS Lastekülas kasvanud noor: Ma ei tea, mis minu elust saanud oleks, kui ma poleks lastekülla sattunud.

“Ma ei osanud veel rääkidagi, kui mind asenduskodusse viidi. Mida saab üks aasta ja kaheksa kuud vana põnn üldse mõelda? Tema tahab ainult emme kalli, siirust ja hoolt,” püüab meenutada aastatetaguseid mõtteid noormees, kes pole elanud päevagi oma lihaste vanematega ühe katuse all. Kuressaare väikelastekodus kasvanud Marko (21) ja tema õdede-vendade elu muutus kardinaalselt 1995. […]

Laste vägivaldset käitumist põhjustavad emotsionaalsed ja füüsilised traumad

Eestis ei toimu jätkuvalt sisutihedat arutelu laste ja noorte agressiivse käitumise tegelike põhjuste üle ja püütakse jätkuvalt varjuda müütide taha. Tõelised põhjused peituvad aga üksnes nende kasvukeskkonnas. Viimane traagiline koolitulistamise juhtum Viljandis paneb meid kõiki arutlema teema üle, miks lapsed käituvad niimoodi. Alles sel kuul oli ka juhtum Keilas, kus tüdruk peksis endast nooremat mängukaaslast […]