SOS Lasteküla patroon Kristi Kallas ja hea tahte saadik Heinz Valk kutsuvad kõiki peresid, kel soov pakkuda kodu ja armastust vanemliku hooleta jäänud lastele, endast SOS Lastekülale teada andma! Fotograaf Rauno Volmar (EPL)

Paari aasta jooksul loodab SOS Lasteküla leida 40 peret, kes pakuksid lastele, keda nende oma vanemad kasvatada ei saa, armastavat kodu. „On tähtis, et iga laps, kes Eestis sünnib, kasvaks heas kodus ja täisväärtuslikuks kodanikuks,“ rõhutab SOS Lasteküla hea tahte saadik Heinz Valk. Pered, kes oleksid valmis kasvatama ka teise ema lapsi, on kindlasti Eestis olemas, vaja on nad ainult üles leida.

27.novembril algab SOS Lasteküla kampaania „Otsime ema ja/või isa“, mille eesmärk on leida perevanemaid, kes oleks valmis hakkama SOS lapsi kasvatama oma isiklikus kodus. Kampaania suurtoetaja ning rahastaja on Eesti Meedia.

Ideaalis võiks selles peres olla nii ema kui ka isa, kuid sobib ka selline pere, kus on üksnes ema. Kõige tähtsam on inimese tahe hakata lastele perevanemaks.

„Kampaaniaga „Pered omas kodus“ alustati möödunud aasta oktoobris,“ räägib SOS Lasteküla patroon Kristi Kallas. On ju lapse jaoks kõige loomulikum, kui ta saab kasvada päris kodus. See on ka põhjus, miks SOS Lasteküla on võtnud suuna pakkuda vanemliku hooleta lastele veelgi paremaid tingimusi.“

„Lapsel on teadmine, et ta pole siin ilmas üksi ja tal on vanemad, nagu kõigil teistelgi lastel, kellega ta koolis või mänguplatsil kohtub. See on väga tähtis teadmine,“ tõdeb SOS Lasteküla hea tahte saadik Heinz Valk.

Praeguseks on mitmed sellised pered juba leitud. Üks esimesi emasid on Tiina, kel on endal kolm last ja kes lisaks neile kasvatab veel viit oma kodukandist pärit last. Kuus peret on hetkel läbimas värbamisprotsessi, mis on küllalt pikk periood ja vajalik nii SOS Lastekülale, et tunnetaks peresid paremini ja oleks veendumus nende siiras soovis, kui ka perele endale, et ema-isa saaks end elumuutustega kurssi viia ja oskaks uues olukorras tegutseda.

Pere ei jää üksi

Kokku võib oma perre võtta kuus last, aga see sõltub konkreetselt perre tulevast lapsest (lastest) ja perest, kes endale last soovib võtta.

Pere, kes lastele soovib kodu pakkuma hakata, võib elada ükskõik kuskohas Eestis, nii maal kui ka linnas. Mingeid erilisi kriteeriume ei seata ka elamispinnale, küll peab seal muidugi lastele ruumi jaguma. Kodu peab vastama ka tänapäevastele elamistingimustele – olema tuleohutu ning seal peab olema veesüsteem.

Peredele, kes hakkavad lapsi oma kodus kasvatama, pakub SOS Lasteküla mitmesugust tuge – nii moraalset kui ka materiaalset. See tähendab, et pered saavad igakülgse koolituse enne laste peresse saabumist ja ka pärast seda, samuti aitavad neid superviisor, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Vajaduse korral on perel võimalik saada ka abiline.

„Toetus on väga vajalik,“ tõdeb Kristi Kallas. Lapsed, kes peresse tulevad, ei ole pärit ju õnnelikest peredest. Neil igaühel on oma „pagas“ ning võtab aega, kuni nad tasakaalu saavutavad ja perevanemaid usaldama hakkavad. Selleks võib kuluda isegi mitmeid aastaid ja seda protsessi ei pea pered läbima üksinda.

Laste kasvatamiseks on perele ette nähtud oma eelarve, mille piires tuleb toimetada, nagu seda igas teiseski perekonnas tehakse. Ettekirjutusi, milleks raha kulutada, SOS Lasteküla peredele ei tee.

SOS Lasteküla tulevikusuund ongi pakkuda lastele, kelle bioloogilised vanemad neid kasvatada ei saa, asenduskodusid SOS vanemate enda kodudes.

„On tähtis, et iga laps, kes Eestis sünnib, kasvaks heas kodus ja täisväärtuslikuks kodanikuks,“ rõhutab Heinz Valk.

Kutsumus – ema

Pered, kes oleks valmis kasvatama ka teise ema lapsi, on kindlasti Eestis olemas, vaja on nad vaid üles leida, tõdevad nii Kallas kui ka Valk. Selle „töö“ peale võib tulla ka selles eas, kui omad lapsed on suureks sirgunud ja pesast välja lennanud. Mitmed praegused SOS emad ongi pärast oma laste suureks kasvatamist võtnud ette veel ka perevanemaks olemise. Sageli ongi lapsed oma emale-isale soovitanud perevanemaks hakata.

„Nii nagu loodus on andnud mingil alal võimaluse olla andekas, siis mõnele on loodus andnud ande olla ema,“ märgib Heinz Valk. „Emaks olemine võikski paljudele naistele olla eneseteostuseks.“

Paljud SOS emad ongi öelnud, et perevanemaks hakkamine on nende elu parim valik.

 Kui tunned, et sooviksid pakkuda kodu lastele, kelle vanemad seda ise ei tee, siis palun uuri lähemalt: http://www.emaisa.ee/ .

 Artikli autor Kristiina Viiron (EPL). Foto autor Rauno Volmar.

Kui soovid toetada SOS lastekülade lapsi, saad teha seda SIIN. Selgitusse lisa oma kontaktid, et saaksime Sind laste tegevusega kursis hoida.