Oled sa olnud olukorras, kus lained löövad üle pea kokku ja sa lihtsalt enam ei tea, mida teha: sa jäid töötuks, kaotasid kalli lähedase, lapsel on käitumis-või õpiraskused, elukaaslasega läbisaamine on väga keeruline. Üks väike eluline raskus võib kiiresti viia olukorda, kust sa enam ise ei oska edasi minna. Võibolla oled märganud oma sõprade, kolleegide, naabrite juures midagi sellist, mis paneb muretsema? Kui oled olnud sarnases situatsioonis, on hea teada,  et tegelikult on sinu kõrval inimesed, kes saavad sind ja sinu pere mustast august välja aidata.

Mis on SOS Lasteküla peretugevdusprogramm

Peretugevdusprogramm aitab peresid, kellel on keerulised ajad, olgu põhjused ükskõik  millised: laps ei taha koolis käia, elukaaslane on vägivaldne, ema on oma enesekindluse ning eluisu kaotanud, pere ei oska end võlaahelatest välja rabeleda.

Kõige olulisem on pere probleeme märgata juba eos – näiteks käib laps lasteaias või koolis ning tal on sageli riided määrdunud, ta on kogu aeg näljane, unine või apaatne. Või näed tuttava lapse ema nutetud silmadega, tunned alkoholilõhna või tajud muul moel, et midagi on viltu. Astu ligi ja ära häbene küsida, kas kõik on hästi. Inimesed on tegelikult väga varmad abi vastu võtma, kui nad näevad et su abipakkumine on tõesti siiras.

Väga tihti arvame, et see ei puutu meisse, et see on teise pere probleem. Kui lasta hädas perel omaette toimetada ning vältida igasugust sekkumist, oleme ühel päeval olukorras, kus pere probleemid on juba nii suured, et ainsaks pääseteeks on laste ajutine kõrvaldamine oma perest.

Tavaliselt jõuavad raskustes pered programmi kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja kaudu, kes teeb perele ettepaneku programmis osalemiseks. Pere võib aga ka ise otse peretugevdusprogrammi poole pöörduda.

Programmis osalemine on vabatahtlik, kuid perega sõlmitakse leping.  See on vajalik selleks, et pere vähemalt minimaalse aja (6 kuud) programmis suudaks püsida. Seejärel koostatakse valla sotsiaaltöötaja ning SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi tugitöötajaga abiga pere abistamise plaan, mida hakkab koos perega ellu viima SOS Lasteküla perede tugitöötaja.

Kuidas peretugevdusprogramm töötab

Tavaliselt külastab SOS tugitöötaja peret kahel korral nädalas, aga kui vaja, ka tihedamini. Ühel korral kohututakse kontoris, teisel korral kindlasti kodus, et näha, kuidas toimub kodustes oludes pere omavaheline suhtlemine ja millised on olud.

Tugiisiku ülesanne on püüda perekonda tervendada, leida üles ja arendada hädasolija tugevamaid külgi, parandada vajadusel pere sotsiaalseid oskusi või pakkuda perele erinevate erialaspetsialistide abi. Lühidalt öeldes on tugiisik inimene, keda pere saab 100% usaldada.

Millised mured peresid vaevavad

Viimastel aastatel on suurenenud nende perede hulk, kus on alko- või narkosõltuvusi, vaimseid probleeme nii emal-isal kui lastel, vägivaldset käitumist nii vanemate kui laste vastu, käitumishäiretega ning koolikohustuse täitmisega jännis olevaid lapsi. Tihti kooruvad pere tõelised probleemid ja nende põhjused välja siis, kui tugiisik on korduvalt kodu külastanud ning kogu pere või vähemalt osa perest on tugiisikut usaldama hakanud ning saavad aru, et tugiisik ei luura nende järel ning tema eesmärk pole lapsi perest ära võtta, vaid ta tahab ka päriselt ja kogu südamest neid aidata, et pere suudaks täisväärtuslikuna toimida.

Millist abi pere võib vajada

Abi, mida pere vajab või ootab, on väga erinev. Kui emal-isal endal pole olnud head lapsepõlve, siis ei osata seda ka oma lastele pakkuda. Paljudele vanematele on vaja õpetada, kuidas laste eest hoolitseda: miks lapsed peavad end pesema, kuidas valida lapsele ilmastiku järgi sobivaid riideid, miks lapsed peavad sooja toitu sööma ning miks on oluline lapsega mängida ning teda eakohaselt arendada. Emad vajavad tihti konkreetset juhendamist kuidas süüa teha, lastega suhelda, tööd otsida, vallas asju ajada või meelde tuletamist, et lapsele on vaja õigel ajal ja õiges koguses ravimeid anda ning temaga on vaja aegajalt arsti juures käia.

Paljud probleemid vajavad erispetsialistide tuge ning kaasabi nagu näiteks vanemate sõltuvused, psüühilised häired ning laste käitumisraskused. Kui tugiisik näeb, et pere vajab mõnd erilaadsemat toetust, tulevad appi psühholoog, perenõustaja või terapeut.

Mõneti on tugitöötaja justkui usaldusisik, kellele pereliige usaldab tihti sellist infot, mida ei räägita ka teistele oma pereliikmetele. Samas ei ole tugitöötajal mingisugust kohustust kogu informatsiooni näiteks valla lastekaitsetöötajale rääkida. Vahel võtavad tugiisikuga ühendust pere lapsed. Näiteks siis, kui näevad, et ema või  isa pole tema kohalkäimisest eriti huvitatud, kuid lapsed tajuvad selgesti, et sellest on perele kasu ning räägivad tugitöötajale asjadest, mida ema või isa on varjata püüdnud, kuid ilma milleta pole võimalik peret päriselt aidata.

SOS Lasteküla on raskustes peresid aidanud juba 10 aastat, abi on saanud 1100 last ja üle 450 pere – kõik need pered saavad täna laste kasvatamisega ise hakkama. Me teame, et suudame pakkuda neile lastele ja peredele vajalikku tuge. Pered saavad eluisu tagasi ja lapsed jäävad vanematega kokku.

Millistes piirkondades SOS Lasteküla peretugevdusprogramm töötab?

SOS Lasteküla peretugevdusprogramm töötab Narvas, Sillamäel, Keila linnas, Kohtla-Järvel ja Lääne-Harju ning Põltsamaa vallas.

Kuidas SOS Lasteküla peretugevdusprogrammiga ühendust saab?

Keila linn ja Lääne-Harju piirkond:
Programmijuht Indrek Juss, indrek.juss@sos-lastekyla.ee
Tel +372 679 0120.

Põltsamaa vald:
Programmijuht Karin Tõnts, karin.tonts@sos-lastekyla.ee
Tel +372 772 3008.

Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve:
Programmijuht Kadri-Ann Mänd, kadri-ann.mand@sos-lastekyla.ee
Tel +372 335 2190.