Puutusin esimest korda SOS lastekülaga kokku hulga aastat tagasi, kui sportlasena võitsin 10 000 krooni – raha oli mõeldud sportlasele heategevuseks enda äranägemise järgi. Et otsuse õigsuses veenduda, läksime SOS lastekülaga tutvuma. Ausalt öeldes oli mul silme ees absoluutselt erinev kujutelm. Kui tegime lapsepõlves õega krutskeid ja muidu asjatult jonnisime, otsustas ema meid viia Elva lastekoduga tutvuma. Mul oli sellest ajast meeles see õudne koridor Elvas – lapse mällu jäädvustuvad ju üksikud mälupildid.

SOS lasteküla oli aga hoopis teistsugune – seal olid väikesed hubased majakesed, kõigil olid nii ilusad ja soojad kodud, laste joonistused ehtisid seinu… Ma olin sellest vaatepildist hetkega lummatud!

Nüüd kui mul on endal kaks last – nelja-aastane tüdruk ja pooleteiseaastane poiss –, saan ma ehk teisti aru, mida tähendab laste jaoks hellus, emahool ja kodune soojus. Need emad SOS lastekülas on väga vaprad, nad jõuavad lisaks kodutöödele-tegemistele seda armastust ka jagada, aga loomulikult ei saagi päris lõpuni oma pärisema kallistusi ja armastust keegi asendada.

Olen kõik need pea kümme aastat käinud kevaditi vähemalt korra SOSis ikka külas. Ja head teha on jätkuvalt meeldiv tunne. Samuti on mul süda rahul, kui saan olla kindel, et SOS lastekülad on tõesti laste jaoks loodud, nendega tegeletakse, neist hoolitakse, neid arendatakse – tehakse sporti, käiakse teatris ja kinos, lapsed saavad hobidega tegeleda… Selleks kõigeks kulub aga raha, seepärast on SOS Lasteküla Sõprade Klubil nende laste saatustes ja arenguloos oluline roll.

Sõprade Klubiga saab liituda igaüks – selle eesmärgiks on teha väike, aga püsiv annetus iga kuu. Nüüd on talv käes ja soojade, kvaliteetsete talveriiete muretsemine muutunud SOS lastekülades taas aktuaalseks teemaks – ka väike annetus aitab lastele kindad kätte!

Kristina Šmigun-Vähi
sportlane ja kahe lapse ema, Sõprade Klubi asutaja