SOS Lasteküla Eesti Ühing on mittetulundusühing, mis on asutatud 1994 aastal ja tegutseb kohalike omavalitsuste asendushooldusele määratud toetuste ning eraisikute, ettevõtete ja rahvusvahelise organisatsiooni annetuste toel. Ühing on valitsusväline, mittepoliitiline ja mittekonfessionaalne organisatsioon, mille töö põhineb peamiselt avalikul huvil. Kõiki Ühingu rahalisi vahendeid käsutatakse Ühingu eesmärkide elluviimiseks.
SOS Lasteküla eesmärk on suurendada laste ja perede heaolu Eestis ja kogu maailmas. Pakume kogukonnapõhist perehooldust ja kohandatud toetust peredele. Samuti tegutseme omavalitsuste ja riigi arengupartnerina, et edendada lastega perede heaolu. Lisaks kogume vahendeid laste ja perede toetamiseks Eesti.
Ühingu ülesandeks on koordineerida tööd organisatsiooni nimel tegutsevates programmides Harjumaal, Virumaal, Raplamaal ja Lõuna Eestis.
Iga laps kuulub perekonda ning kasvab üles armastuse, austuse ja turvatunde õhkkonnas.
Me loome abivajavatele lastele pered, aitame neil kujundada oma tulevikku ja anname oma panuse laste ühiskondlikuks arenguks.
JULGUS: Me tegutseme
PÜHENDUMUS: Me peame oma lubadusi
USALDUS: Me usume üksteisesse
VASTUTUS: Me oleme usaldusväärsed partnerid
Aegade jooksul on välja kujunenud traditsioon, et ametis oleva presidendi abikaasa on SOS Lasteküla patroon. Selle tava aitas luua proua Helle Meri, keda seob SOS Lastekülaga tänaseni pikaajaline sõprus. Patrooni peamiseks rolliks on selliste ettevõtmiste algatamine ja toetamine, mille eesmärk on laste sotsiaalne abistamine, vanemliku hoolitsuseta lastele suunatud heategevus, ning peremudeli juurutamine Eesti laste hoolekandes.
2017. aasta veebruaris sai patrooniks Kristi Kallas. Patrooni auväärset rolli on kandnud Helle Meri, Ingrid Rüütel, Evelin Ilves ja Ieva Ilves.
SOS Lasteküla hea tahte saadikud on Ragnar Klavan ja Stig Rästa. Meie hea tahte saadikud usuvad, et iga laps Eestis vajab armastavat kodu ja vanemaid ning aitavad meil seda sõnumit kõikide inimesteni viia. SOS Lasteküla hea tahte saadikud on olnud Heinz Valk, Nele-Liis Vaiksoo ja Kristina Šmigun-Vähi.
SOS Lasteküla nõukogusse kuuluvad Aive Hiiepuu (juhtivkonsultant ettevõttes PR Concept), Kiira Kure (HireRight Estonia tegevjuht), Alo Tammsalu, Gert Tiivas, Andres Sutt, Helle Niit (perenõustaja, koolitaja, superviisor) ning nõukogu esimees Peeter Lepik (advokaadibüroo Cobalt õigusnõunik).
SOS Lasteküla Eesti Ühing järgib oma tegevuses annetuste kogumise head tava ja Vabaühenduste eetikakoodeksit. SOS Lasteküla Eesti Ühingu struktuur.
SOS Lastekülade põhimõtteid tutvustas Eestis
esmakordselt Tom Mikael Malvet, kes saabus 1992. aastal Rootsist SOS Lastekülade
Rahvusvahelise Organisatsiooni esindajana Eestisse. Ta asus tegutsema
SOS Kinderdorf Internatsional Baltimaade esinduse juhina ja ette valmistama esimese lasteküla rajamist ning SOS
Lasteküla tegevuse tunnustamist Eesti Vabariigi valitsuse poolt.
SOS Eesti Lasteküla tegevus sai algus 1994.
aastal, kui Eesti Vabariigi valitsuse ja SOS Kinderdorf International’i poolt allkirjastati leping SOS Lastekülade asutamise ja tegevuse
ning sellega seotud projektide kohta 25. juulil 1994 aastal. Koostööleping ratifitseeriti Eesti Vabariigi riigikogu poolt 9.
novembril 1994. aastal ja Eesti Vabariigi president Lennart
Meri allkirjastas selle 10. detsembril
1994. aastal.
MTÜ SOS Lasteküla Eesti Ühing sai
registreerimistunnistuse 27. oktoobril 1994.aastal. Esimesteks juhatuse liikmeteks valiti Gunnar
Okk, Peeter Lepik, Ülle Alt ja Mikk Mikiver.
16. juunil 1995. aastal toimus Eesti esimese SOS Lasteküla avamine Keilas. 1. septembril 1995. aastal elas Keila lasteküla kümnes peremajas 51 last.
SOS Lasteküla Eesti Ühing on mittetulundusühingu õiguslikus vormis
tegutsev valitsusväline, mittepoliitiline ja mittekonfessionaalne
organisatsioon, mille töö põhineb peamiselt avalikul huvil, mille eesmärgiks
on erineval moel abi vajavate laste ja
perede sotsiaalne ning majanduslik abistamine.
1992 sõlmivad Eesti Vabariigi valitsus ja SOS Kinderdorf International lepingu lasteküla ehitamiseks Eestisse
1994 detsember - Keila Lastekülla asub elama esimene pere
1995 – aprillis elab külas juba 37 last. 1. septembril
avatakse Keila SOS Lasteküla juures väike ja lapsesõbralik Keila SOS H.
Gmeineri nimeline lasteaed-algkool
1999 oktoober – avatakse Keila SOS Noortekodu, kuhu asuvad elama esimesed viis noort
2002 oktoober – avatakse Tallinna SOS Noortekodu. SOS Lastekülas elab kokku 69 last
2004 – Keila SOS Noortekodu kolib uude ja ruumikamasse
majja. Lastekülas elab 76 last ning noortekodudes 16 noort. 6 noort on
ellu astunud ning elavad iseseisvat elu
2008 - alustab peretugevdusprojekt Narvas
2010 juuni – Põltsamaa Lastekülla asub elama
esimene pere. Põltsamaa on esimene lasteküla, kus hoolitsevate perevanematena asuvad tööle abielupaarid
2012 oktoober– avatakse Narva-Jõesuu Lasteküla, kus ühes majas elavad ainult sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed
2015. aasta 1. jaanuar – tööd alustab Juuru SOS Lasteküla
2015 - Keilas avatakse Saatjata Alaealiste Keskus
2016 - tööd alustab peretugevdusprojekt Harjumaal
2017 - tööd alustavad Sillamäe, Paldiski ja Kohtla-Järve peretugevdusprojektid
2018 märts - avatakse Kohtla-Järve Lasteküla
2018 - alustab peretugevdusprojekt Põltsamaa vallas
2019 mai - alustab peretugevdusprojekt Viljandi vallas.
Loe rahvusvahelisest organisatsioonist SIIT
EST
ENG
RUS
