vana piltSOS Lastekülade idee sai alguse pärast Teist maailmasõda 1949. aastal, kui Austria arst Hermann Gmeiner hakkas otsima lahendust, kuidas aidata sõjaorbe ja kodutuid lapsi ning kuidas luua neile kasvamiseks võimalikult kodulähedane keskkond. Idee realiseerus esimese lastekülana Austrias Imstis.

Tänaseks on SOS Lastekülad 133 riigis ja uue armastava kodu on leidnud ligi 80 000 last. Lastekülade peamine eesmärk on pakkuda lastele nende arenguks võimaluste piires parimat keskkonda ning aidata neil kasvada iseseisvas elus toimetulevateks täisväärtuslikeks isiksusteks.

Organisatsiooni tööd maailmas juhib ja koordineerib SOS Kinderdorf International (SOS KDI) Austrias, kuhu kuulub 133 SOS Lastekülade rahvuslikku ühingut ja mille liikmeks on ka SOS Lasteküla Eesti Ühing.

 

 

 

 

SOS Lasteküla Eesti Ühingu ajalugu:

1992 – sõlmivad Eesti Vabariigi valitsus ja SOS Kinderdorf International lepingu lasteküla ehitamiseks Eestisse
1994 – detsembris kolib esimene pere uude kodusse Keila SOS Lastekülas
1995 – aprillis elab külas juba 37 last. 1. septembril avatakse Keila SOS Lasteküla juures väike ja lapsesõbralik Keila SOS H. Gmeineri nimeline lasteaed-algkool
1999 – sügisel avatakse Keila SOS Noortekodu, kuhu asuvad elama esimesed viis noort
2002 – aasta lõpus avatakse teine SOS Noortekodu Tallinnas. SOS Lastekülas elab kokku 69 last
2004 – Keila SOS Noortekodu kolib uude ja ruumikamasse majja. Lastekülas elab 76 last ning noortekodudes 16 noort. 6 noort on ellu astunud ning elavad iseseisvat elu
2010 – avati SOS Lasteküla peremajad Põltsamaal, kus hoolitsevate perevanematena asusid tööle abielupaarid
2012 – mais avati SOS Lasteküla peremajad Narva-Jõesuus, kus ühes majas elavad ainult sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed
2015 – jaanuaris liitus SOS perega Juuru Lasteküla.

SOS lastekülad kogu maailmas on rajatud 4-le põhimõttele:

EMA (PEREVANEMAD) Lasteküla ema on lapsele turvaline täiskasvanu, kes elab lastega koos lasteküla-peres nagu iga ema igas tavalises peres. Ema kohuseks on luua ja hoida lapse normaalseks arenguks vajalik turvatunde ja armastuse õhkkond. Sobivaid kandidaate testitakse põhjalikult, et selgitada välja, kas nende tahe lasteküla emaks saada on püsiv ja kas nad on selleks tööks sobivad. Töötamise ajal saavad emad ja ülejäänud lasteküla personal igakülgset koolitust.

ÕED-VENNAD Lasteküla pere moodustavad ema ja kuni 6 last. Bioloogilisi õdesid-vendi ei lahutata. SOS Lasteküla teeb kõik endast sõltuva, et ühest perest pärit lapsed – ükskõik kui suur see ka ei oleks – saaksid kasvada koos.

KODU Igal lapsel on oma kodu, kus ta elab koos ema ja õdede- vendadega. See on koht, kus laps tunneb end turvaliselt ning kuhu ta võib alati külla tulla ka täiskasvanuna.

KÜLA SOS Lasteküla koosneb kuni 12 peremajast ja asub reeglina suurlinna läheduses. Küla tööd juhib külajuhataja, kes koos psühholoogi ja kasvatajatega peresid toetab. Pered suhtlevad omavahel aktiivselt, aitavad üksteist ja omavad kontakte ka nö. tavalistest perekondadest väljaspool küla. SOS lapsed õpivad kohalikes koolides, osalevad treeningutel, võtavad osa erinevate klubide tööst ja veedavad suvevaheaegu lastelaagrites.

Kui soovid toetada SOS lastekülade lapsi, tule tee püsiannetus SIIN. Selgitusse lisa oma kontaktid, et saaksime Sind laste tegevusega kursis hoida.

 

** SOS Lasteküla koduleheküljel ja teistes infokanalites kasutatud fotod võivad olla laste huvide kaitseks illustratiivsed.