MÜÜDID JA TEGELIKKUS. Tuleviku määravad meie enda otsused ja valikud, mitte meie minevik või läbielatud valu, kinnitab 23-aastane Urmas, kes kooliteed alustanud jütsina jäi ilma bioloogiliste vanemate hoolest ning sattus koos vendade-õdedega elama Keila SOS Lastekülla.

Et minevik ei määra siis üldse midagi? – küsin täpsustuseks. «Eks see natuke ikka sind inimesena vormib,» lisab Urmas selgituseks.

Minevikus sobrades meenub Urmasele hulk vastakaid tundeid ja kogemusi. Siia mahuvad pere lagunemine, laste eest hoolt kandnud vanaema lahkumine manalateele, lastekülas ja noortekodus elatud rahulikumad aastad ning SOS-ema pakutud tugi ja hool läbi lapsepõlve. Urmas jõudis olla isegi tippsportlane, kuid see karjäär katkes treeneri surma järel.

Nüüd on ta lõpetamas psühholoogiaõpinguid ülikoolis ja töötab pangas. Ta pole oma minevikku unustanud, aga samas on ta otsustanud edasi liikuda, jättes mineviku seljataha ja tehes suuri tulevikuplaane.

Vaimutrenn
Urmase sõnul on kõige tähtsam enda eest vastutada. Tema keskendus kergejõustikule. «Kuigi lasteküla keskkond on toetav, pead leidma siiski võimalusi sealt väljas käia, et oma aega veelgi paremini sisustada, sotsialiseeruda,» kirjeldab endine profisportlane. Ka pärast noortekodusse kolimist veetis Urmas suurema osa ajast koolis, ühikas ja spordisaalis, vaid nädalavahetuseti käis ta noortekodus.

SOS lastekülas elas ta ühes ja samas peres koos oma õdede-vendadega. See on SOS lastekülade üks põhimõtteid, et vendasid-õdesid ei lahutatata. Urmase meelest on see väga õige, sest nemad on ju ikkagi juba sünni poolest kõige lähedasemad inimesed.

Kuigi kõik tema vennad-õed saavad samuti oma iseseisva elu korraldamisega edukalt hakkama, on Urmas neist seni ainus, kes on jõudnud ülikoolihariduseni. Samas, ega ülikooliharidus veel kellelegi head töökohta või sissetulekut taga. Kui noor teab, millist ametit ta õppida tahab ja teeb seda kutsekoolis, on see iseseisvaks eluks väga hea stardipositsioon.

Avarda maailma

Mis siis ikkagi on kokkuvõttes vastutustundlikuks inimeseks kasvamise valemi koostisosad ehk kuidas pääseda ühiskonnas valitsevatest eelarvamustest asenduskodus kasvanud noorte suhtes. Üksteist toetav ja kokkuhoidev läbisaamine vendade-õdede ja teiste lähedastega, alustab Urmas valemi vormimist. «See on ka positiivne, et oma päriskodust ära tulla sain,» rõhutab ta. «Keila SOS lastekülas tekkis taas turvaline igapäevaelu ning perekondlik hool ja üksteise toetamine, samuti võimalused ennast arendada vastavalt huvidele ja isiklikele eeldustele.»

«Ma ei muudaks oma minevikus midagi,» kinnitab Urmas. «See on ju mind inimesena siiski kujundanud.» Ta usub, et vastutustundlikuks inimeseks kasvamise retseptis ongi mitmeid koostisosi. Sünniga saad kaasa isikuomadused, edaspidi mõjutab aga ümbritsev keskkond.

Kuigi kodul on oluline toetav tegur eluteel, ei tohi see kujuneda siiski sinu elu keskpunktiks. Urmas soovitab leida endale kasulikud ja arendavad huvialad, head sõbrad ja mõttekaaslased, kes vajadusel toetavad, et arendada oma oskusi ja andeid.

«Kui hakkasin spordiga tegelema, laienes kohe ka sõpruskond,» meenutab ta ning tuletab meelde, et sõpradel ja sõpradel on vahe – oskus õigeid sõpru valida on väga oluline. «Sport hoidis mind heas seltskonnas.»

Juhusel ja teiste inimeste tahtejõul on samuti suur roll meie elus, jätkab ta. Urmase SOS-ema ei hoidnud laste eest nende minevikku kunagi saladuses, kuid ei meenutanud neile seda iga päev – kui aga aeg oli küps ja tekkis soov rohkem teada, korraldas ema lastele kohtumise pärisemaga. Nii sai Urmas lõpuks kauaoodatud vastused küsimustele oma isa kohta.

Vastutustundlikuks inimeseks kasvamise valemi viimaseks koostisosaks peab Urmas ühiskonna suhtumist või õigemini vajadust selle muutumise järele. «Toetage asenduskodus kasvanud noori ja ärge suhtuge nendesse eelarvamusega,» soovitab Urmas. «Uskuge mind, nad pingutavad rohkemgi kui paljud tavaperedest pärit noored.» Loomulikult on kõige olulisemad sinu enda tehtud otsused ja valikud – olgu need siis head või halvad–, sest nendega pead elama terve elu.

Kuigi kodul on oluline roll eluteel, ei tohi see kujuneda siiski sinu elu keskpunktiks – tuleb leida endale arendavad huvialad.