Ettevõtjate toetus annaks heategevusorganisatsioonidele kindlama jalgealuse.


"Kui aasta kokku võtta, saab ilmselt panna märksõnaks koroona," alustas SOS Lasteküla partnersuhete ja kommunikatsioonijuht Katri Laiv vestlust.

Pole saladus, et paljud inimesed on pidanud annetamisest loobuma, sest töötasud on vähenenud või inimesed on sootuks töötuks jäänud. Ka ettevõtted on pidanud oma kulud ümber vaatama, mistõttu on osa ettevõtteid loobunud SOS Lasteküla toetamisest. "Paari väga suure toetaja mahud vähenesid nii drastiliselt, et see andis meile valusalt tunda. Aga meie inimesed on nii pühendunud, et küll me hakkama saame," jäi Laiv positiivseks.

Ettevõtete toetus tooks kindluse


Toetavaid ettevõtteid on SOS Lastekülal praegu alla 20% ehk suur osa toetub endiselt eraisikutele. "Loomulikult on väga häid näiteid ettevõtetest, kes ongi võtnud strateegiliseks eesmärgiks, et kui ise teed midagi, siis annad ka tagasi. Küll aga on selliseid üsna vähe," tõdes Laiv. Siiski mõistab ta ka ettevõtjate seisukohta, kes panustavad niigi rohkem maksetega riigikassasse. Teisalt on ta seisukohal, et kui ettevõtteid saaks juurde, ei peaks nad nii murelikult järgmisele aastale vastu minema. Uus aasta tuleb olukorraga, kus kulud on suuremad kui planeeritud tulud.


Ettevõttega koostöö ei pea aga alati olema rahaline. "Näiteks tõlkebüroo teeb meile tasuta tõlkeid või üks kinnisvarabüroo on andnud meie nendele noorele korteri, kes õpivad ülikoolis ja harjutavad iseseisvat elu. Ettevõtte jaoks on sellel küll hinnasilt küljes, aga meie jaoks on see hindamatu väärtusega," selgitas ta. Lisaks on neil ka mõned eraisikust suurtoetajad, kes on ise ettevõtjad.


Kindlat ettevõtete profiili neil ei ole. "Kui meil on vaja majakütte partnerit, siis me lähme ja otsime. Kõik, kes ise tulevad, on ka oodatud," sõnas ta. Laiv lisas, et tõepoolest on mõned valdkonnad, millega koostööd teha ei tahaks, näiteks relvad vms. Ka koostöö ettevõtetega on erisugune: mõni annetab pidevalt, teine teeb suurema annetuse korra aastas, kolmas paneb jõuludeks kontorisse kogumiskasti üles.


"Oleme siiralt tänulikud neile, kes meid sel ja järgmisel aastal aitavad," sõnas Laiv. Tänu toetajatele said nad sel aastal avada mitu uut ennetusprogrammi. Hea näitena toob Laiv esile kõne Møller Autolt. Kui koroona tõttu pidid nad vahepeal annetustest loobuma, siis nüüd teatas ettevõte neile, et nad saavad taas abiks olla.

Ka heategevusfondi Minu Unistuste Päev (nagu paljude teistegi) katsumuseks oli koroona. "Lapsed, kellele sündmusi korraldame, kuuluvad riskirühma, mistõttu oleme ohutuse kaalutlustel pidanud mitut unistuste päeva edasi lükkama. Samuti ei ole me juba viimased kaks aastat saanud koroona tõttu haiglates üritusi korraldada," tõdes fondi tegevjuht Kristiina Gabor-Mägi.

Ettevõtjate panus aina väheneb


Gabor-Mägi tõdes, et kui analüüsida rahaliste annetuste fondi laekumist, on maht viimase kahe aastaga langenud ja seda just ettevõtete poolelt. Eraisikute annetused on pigem suurenenud. "Kui 2019. aastal kogusime rahaliste annetustena 141 578 eurot, siis 2020. aastal jäi see juba alla 100 000 euro ning tänavu prognoosime fondile lausa miinust. Samas on detsember heategevuses alati üks aktiivsemaid kuid, kui inimesed ikka märkavad ja aitavad. Kõik on veel võimalik, oleme lootusrikkad," sõnas ta. 

Ettevõtete püsitoetus on oluline, sest see tagab kindlustunde, et ükski raskelt või krooniliselt haige laps, kes fondi jõuab, ei peaks jääma ilma oma unistuste päevast, ning sellega saab fondi meeskond pakkuda lastele just vaimset tuge. "Sotsiaalne vastutus võiks olla iga ettevõtte DNA-sse sisse kirjutatud. Öeldakse, et iga heategu tuleb ringiga tagasi. Meie oleme seda usku, et mida külvad, seda ka lõikad. Head teha on imeline ja see teeb südame soojaks kõigil, kes sellest osa saavad," sõnas ta.


Artikli autor Reelika Sommer
Lugu ilmus Delfi Ärilehes 24. detsembril 2021