2019. aastal algas Keila SOS lasteküla perede külast väljakolimise protsess. Ühe SOS pere lapsed on uute perevanematega juba Tallinna kolinud ning teine SOS ema kolib perega uude koju jõuluks. Lähiaastatel on plaanis Keila lastekülast välja kolida seitse peret. 


Miks on vaja peredele uusi kodusid


Eesti esimene ja suurim lasteküla, Keila SOS lasteküla valmis 1994. aastal ning planeeriti elukohaks kokku 96 lapsele ehk kaheteistkümnele kaheksaliikmelisele perele. See oli traditsiooniline lasteküla, mille rajamise eeldus oli mõtteviis, et suure ühise perena elamine ja kasvamine annab peredele ja lastele kindlustunde, vajaliku turvalisuse ning ühiseid väärtusi jagavatest peredest koosnevas kogukonnas on lihtsam lahendada probleeme, jagada rõõme ja toetada üksteist nii heas kui halvas.


25 aasta jooksul on Eesti ühiskond teinud läbi väga suured muutused, millest pole mõjutamata jäänud ka SOS lasteküla.


Miks Keila lasteküla asukoht ei ole kõige õigem


Kui 25 aastat tagasi oli lasteküla jaoks kõikidest võimalikest asukohtadest parim just Keila, siis tänaseks küla asukoht pigem piirab laste ja perede võimalusi, majad on amortiseerunud ning remont muutub aasta aastalt aina kulukamaks.


Kui tol ajal väärtustati kogukondlikku eluviisi ja külg külje kõrval elamist, siis täna hinnatakse pigem privaatsust. Keila lasteküla algusaegadel oli väga suureks abiks, kui sai minna kõrvalmajja ning küsida nõu teiste SOS emade käest.


Ka oli suureks abiks tugistruktuur lastekülas kohapeal, mis toetas SOS emasid laste kasvatamisel. Sotsiaaltöötaja aitas peresid murede korral, bussijuht sõidutas lapsi kooli või trenni ja  küla meistrimees aitas emadel katkiläinud asju parandada.


Nüüdse kolimise eesmärk on anda perevanematele piisavalt iseseisvust ning luua võimalus toimida tavalise perena, kus  vanemad lihtsalt juhtumisi ei ole bioloogilised. SOS uued kodud pole mitte mingil viisil äratuntavad - see tähendab, et naabrid ei pruugi teada, et nende kõrval elab SOS pere, kui pere ise sellest teada anda ei soovi. See omakorda vähendab laste sildistamist ja sotsiaalmulli teket.


Kas kogukondlikku eluviisi viljelevasse kogukonda on raske inimesi leida


Tulevikus võib perevanemate leidmine keerulisemaks muutuda. Üks põhjusi on kindlasti see, et tänapäeva inimesed eelistavad privaatsemat eluviisi. Oluline on ka, et külas elavad lapsed kogeksid rohkem tavalisele perele sarnaseid elutingimusi.


Kogukonnas elades võib lastel tekkida kogukondlikust elamisest teatud stereotüüp, sest tavaliselt ju nii suure kogukonnana koos ei elata. Kui külas elades on kiire tekkima mõtteviis, et küll keegi ikka tuleb ja selle või teise asja ära teeb, siis ei pruugi lastel tekkida arusaama, et tavalises peres tuleb kõikide vajalike toimingutega ise hakkama saada.


Kas lastekülla saabuvad lapsed on keerulisemad


Kui Keila lasteküla algusaastatel kasvas igas peres kaheksa last, siis viimastel aastatel on laste arv SOS peredes pidevalt vähenenud. Selle põhjus on asjaolu, et lastekülla jõudnud lastest väga paljud vajavad perevanema jäägitut tähelepanu ja üksühele aega. Täna elab SOS peredes neli kuni viis last, nii jagub emal rohkem tähelepanu kõigile.


See on ka üks põhjus, miks SOS lasteküla otsib juba mitu aastat peresid, kes oleksid nõus võtma vanemliku hooleta lapsi kasvama oma koju. See võimaldaks laste arvu veelgi vähendada, keerulisematele lastele rohkem tähelepanu pöörata ning aidata neil  probleemidega paremini hakkama saada.


Miks on riigi eesmärk perepõhise asendushoolduse osa suurenemine


Et vanemliku hooleta lastele on vaja luua tavaperedele võimalikult sarnased elutingimused nagu SOS lasteküla seda  25 aastat tagasi tegi, on Eesti riik õnneks juba aru saanud. SOS lasteküla peredes hoolitsevad laste eest SOS emad, kes on laste kõrval öösel ja päeval, muredes ja rõõmudes, tagades lapsele turvalise ja armastava kodu. Vajadusel tuleb emale appi pereabiline, kes on samuti lapsele lähedane inimene. Et aga asendushooldusvaldkonnas uus suur arenguhüpe teha, peab ka riigile kuuluvates vahetustega ja kasvatajatega töötavate asenduskodude aeg lõppema ning asenduma perepõhise hooldusega.


Lootust lähiaastatel sellise suure arenguhüppe tegemiseks on, sest „Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika rohelises raamatus“ on välja toodud, et Eesti riigi üks oluline strateegiline eesmärk on hooldusperede arvu ja perepõhise asendushoolduse osa suurendamine. Selle eesmärgi täitmiseks on vaja leida vanemad, kes sooviksid vanemliku hooleta lapsi kasvatada oma isiklikus kodus või selleks soetatud SOS lasteküla elamispinnal.


Kuidas SOS lasteküla peresid toetab


Eesmärk on leida Keila lasteküla peredele uued kodud reeglina Harjumaal. Kui mõni perevanem on aga huvitatud kodu loomisest mõnes muus Eesti piirkonnas (näiteks selle tõttu, et perevanem on sealtkandist pärit), siis alternatiivina on võimalik pere uueks elukohaks kaaluda ka neid kohti, kus SOS lasteküla täna juba aktiivselt tegutseb (Raplamaa, Virumaa, Lõuna-Eesti). Neid piirkondi eelistatakse seetõttu, et seal on SOS tugivõrgustik, kes saab peresid igal hetkel toetada ja aidata. Pered ei tohi end tunda üksi, vaid neid peab julgustama kasutama võimalust oma elu iseseisvamalt korraldada.


Suured muudatused eeldavad häid toetajaid ning rohkem püsiannetajaid

Pered liiguvad külast välja vastavalt elamiskohtade valmimisele. Uusi elukohti saab SOS lasteküla soetada ja sisustada nii kiiresti, kui suured on meie rahalised võimalused. Lasteküla püüab aktiivselt leida ettevõtteid, kes oleksid nõus aitama peredele kodusid soetada ja sisustada. Samuti loodab lasteküla leida senisest rohkem püsiannetajaid, kelle abil saaksid pered uue kodu võimalikult kiiresti.


Kuhu paigutatakse lasteküla hoonetest saadav müügitulu

Kogu hoonete müügist saadava tulu investeerib lasteküla uute peremajade (korterite, ridaelamute) soetamisse ning vajadusel ka mõne lasteküla territooriumile jääva hoone renoveerimisse.


Keila SOS lasteküla territooriumil on  21 hoonet, millest 14 on lasteküla peremajad. Oktoobrikuus müüdi lastekülas esimesed kolm hoonet, mille uus omanik on meditsiiniettevõte, kel plaan pärast ümberehitust alustada hoonetes oma teenuste pakkumisega.


2023. aastaks on SOS lastekülal selge, kas küla jätkab mõne teenuse osutamisega Keila lasteküla alal või mitte. Seega ei jää hooned tühjaks, vaid neid kasutatakse erinevate omanike poolt uutmoodi teenuste pakkumisel otstarbekalt edasi.


Vaata "Aktuaalne kaamera. Nädal" saates eetris olnud lugu Keila lasteküla uutest kodudest. Loo autor on Elo Ellermaa ning lugu oli eetris 15.12.19.