Laste ja noorte väärkohtlemise ennetamisega tegeleb SOS Lasteküla iga päev ning see on kõige olulisem valdkond lastekülas. 26 aastat tagasi Eestisse esimese küla planeerimisel saime ennetussüsteemi loomiseks kasutada teiste SOS riikide teadmisi ning rahvusvahelisi kogemusi. Sellest on olnud väga palju abi, sest väärkohtlemise probleemid laste ja noortega ei sõltu rahvusest.


Kuidas ennetab SOS Lasteküla laste ja noorte väärkohtlemist SOS peredes?


1. Laste õiguste nõunik on lasteküla koosseisuline töötaja, kelle ülesandeks on ennetada võimalikke väärkohtlemise juhtumeid peredes: koolitada töötajaid ja lapsi nende õigustest ja kohustustest ning reageerida koheselt iga väiksemagi väärkohtlemise kahtlusele. Tõsise kahtluse puhul kaasatakse protsessi lisaks nõunikule ka lapse eestkostja ning vajadusel teised spetsialistid.


2. Igas lasteküla programmis (Harjumaa, Raplamaa, Virumaa, Lõuna-Eesti) on loodud erimeeskond, kel on olemas vajalikud teadmised ja oskused väärkohtlemise varajaseks märkamiseks ning keda vajadusel nõustab ja abistab laste õiguste nõunik.


3. Mitmeetapiline värbamisprotsess. Peame olema veendunud, et lisaks vajalikele oskustele ja teadmistele on inimesel sobivad isikuomadused ning tema väärtuspõhimõtted kattuvad lasteküla jaoks oluliste väärtustega.


4. Pöörame kõrgendatud tähelepanu meie inimeste järjepidevale ja professionaalsele toetamisele, et vältida nende läbipõlemist ning stressist tulenevate ebasobilike käitumiste ilmnemist. Lapsed, kes meie juurde elama tulevad vajavad palju tähelepanu ja armastust ning nende käitumine ei pruugi alati väljendada kohest tänu kogu pingutuse ja aja eest, mis lapsele on pühendatud. Grupikoolitused, individuaalsed nõustamised ja supervisioonid aitavad inimesel tekkinud probleemidest koheselt rääkida ning anda neile teadmisi, kuidas erinevate olukordadega toime tulla iseennast ja lapsi kahjustamata.


5. Laste ja noorte teavitamine nende õigustest ja kohustustest. Peame õigeks ja oluliseks lastekülas kasvavate laste ja noortega järjepidevalt rääkida sellest, milline käitumine ei ole sobilik nii enda kui teiste suhtes ning mida tuleb teha ja kuhu pöörduda siis, kui laps/noor tunneb, et temaga on käitutud ebaõiglaselt.


6. Regulaarsete monitooringute abil (individuaalsed vestlused lastega) oleme kursis peredes valitseva õhkkonna, laste heaolu ning muu olulise infoga. See ennetab võimalikke probleeme peredes, kus pere ise mingil põhjusel abi saamiseks ei pöördu (ajapuudus, teadmatus, kartus) ning on oht, et tekkinud probleemid võivad jääda õigel ajal märkamata.


Lisainfo:

Julia Kovalenko

Laste õiguste nõunik
julia.kovalenko@sos-lastekyla.ee