Surrogaatvanemluse seadustamine tekitaks ühiskonda
paradoksaalsel kombel senisest rohkem vanemliku hooleta lapsi, kelle
eest peab hakkama vastutama riik, leiab SOS Lasteküla juhatuse liige
Margus Oro.
Murelike nägudega
noorpaar, kes saatuse tahtel püüab saada Ukraina surrogaatemalt last ja
kogub selleks sotsiaalmeedias raha – sellised kaadrid tekitavad
mõistagi tuhandeis vaatajais kaastunnet ning küsimuse, miks nad ei
tohiks saada seda kõike siin, Eestis? Lihtne vastus - Eesti on arenenud
riik, ent küllap jääb sellisest selgitusest paljudele väheks. Võib-olla
piisab sellest, kui öelda, et lapsi ei peagi saama kuskilt tellida? Jah,
on kurb tõdeda, et mõned vanemad muudmoodi bioloogilisi lapsi ei saa,
aga midagi pole teha – inimeste võimalused pole võrdsed. Alati jääb ju
võimalus lapsendada. Kui aga sellestki jääb väheks, siis tuleb rääkida
pikemalt laste – just laste, mitte lastest unistavate vanemate -
õigustest.
Kas
surrogaatemadus kui viimane õlekõrs laste saamiseks võiks olla Eestis
seadustatud? Pikki aastaid vanemliku hooleta laste
rõõme ja muresid
lähedalt näinud SOS Lasteküla tegevjuht Margus Oro: "Surrogaatvanemluse
leviku mõju on ennustamatu ning võib tekkida täiesti uus sihtrühm
vanemaid, kelle puhul kohtutel tuleb otsustada vanemlike õiguste
äravõtmise üle." Miks? Loe lähemalt ERR uudisteportaalist