Mirtel Maria Rulli on suure südamega tüdruk, kelle algatatud annetuskampaania kogus lasteküla riskiperedele napilt kuu ajaga 250 eurot. Annetusalgatusest valmis Kehra Gümnaasiumi 8 klassi tüdrukul põhjalik loovtöö.


Sa aitasid hiljuti koguda annetusi SOS Lastekülale. Kuidas sul see mõte tuli?


Kui kätte jõudis aeg, mil pidime koolis loovtöö teema ütlema, siis käisin oma juhendaja juures, sest mul polnud ideid. Ta pakkus variante, et kas tahan oma kätega meisterdada või midagi koguda. Heategevus mulle meeldib, tahtsin kellelegi annetada. Uurisin igalt poolt ja leidsin SOS Lasteküla. Lugesin selle kohta ja vaatasin tutvustavaid videoid, mul tulid nende peale isegi pisarad silma. Kirjutasin sinna ja nad rääkisid, et koguvad annetusi riskiperedele – nende laste jaoks, kes ei saa oma vanematega koos elada.


Kuidas sa annetuskampaania läbi viisid?


Juhendaja oli kõige suuremaks abiks, ja muidugi perekond. Alguses oli mul plaan, et teen kooli aulas filmiõhtu ja kohviku, aga siis tuli distantsõpe. Pidin kiirelt leidma teise lahenduse. Ma armastan aidata keskkonnas saab igaüks teha annetusalgatuse. Tegingi selle seal ja jagasin seda sotsiaalmeedias. Paljud tuttavad jagasid seda veel edasi, see jõudis päris paljudeni.


Kuidas algatus lõppes ja mis tunne sul siis oli?


Annetusalgatus oli umbes kuu aega, 5. aprillist 7. maini. Sealt keskkonnast läheb raha automaatselt SOS Lastekülale, minu annetus oligi suunatud riskiperedele. Mul oli väga hea meel, et sain kedagi aidata ja just sellise loovtöö tegin. Kogusin 250 eurot, mis on kuu ajaga päris hea. Olen väga rahul. Ja olen väga tänulik neile, kes aitasid, jagasid seda edasi ja annetasid.


Kas käisid mõnes lastekülas ka ise kohapeal?


Ma tahan kindlasti minna, aga veel pole jõudnud, sest oli kriisiaeg.


Kas sa oled ka varem heategevusega kokku puutunud?


Olen käinud abis vabatahtlikuna, näiteks käinud kogumiskastidega linnas ringi. Talgutel olen ka osalenud. Ja meie koolis on TORE organisatsioon, olen seal liige.


Mis sa arvad, miks on üldse vaja teisi aidata?


Abivajajaid on nii palju, ma tahaksin kõiki aidata, kui vaid saaksin. Aga pole palju neid, kes teaksid, kes üldse vajavad abi. Tahtsingi teha SOS Lasteküla teistele rohkem nähtavaks. Rääkisin oma postituses riskiperedest, kellele ma annetan ja miks neil seda vaja on. Heategevus on alati oluline ja sul on endal hea meel, kui saad kellelegi head teha. Mida rohkem me teisi aitame, seda enam saame vastu ka.


Kes vajaksid sinu meelest ühiskonnas rohkem abi ja toetust?


Vahepeal oli väga aktuaalne teema #14poleokei. Seksuaalse enesemääramise piir on 14-aastaselt ja peale seda põhimõtteliselt tohib meiega teha, mida tahame. See puudutas mind väga, sest olen ka ise 14-aastane. Ma pole küll selliste asjadega kokku puutunud, aga see tõesti pole okei. 14-aastasena pole me veel piisavalt vanad, et kaitsta end vanemate inimeste eest. Tahtsin, et see teema jõuaks rohkemate inimesteni ja seadus muudetaks ära.


Räägi, mis tegevusi te TORE organisatsiooniga oma koolis teete?


Meil on igal nädalal kokkusaamised, kus räägime enda ja teiste muredest. Me oleme tugiõpilased ja igaühel on oma laps, keda me aitame. Oleme nagu usaldusisikud, kelle juurde võib alati tulla ja abi küsida.


Milline on üks õige TORE õpilane?


Üks õige torekas on abivalmis, hooliv, usaldusväärne – kõik head omadused! Aga see on ka tähtis, et me peame kõigepealt endaga hakkama saama, alles siis saame teisi aidata. Kui sul on oma mured, on raskem kedagi teist aidata. Tema ka ei taha võibolla nii palju oma muresid sulle peale suruda.


Mida meeldib sulle vabal ajal teha?


Ma teen palju sporti, käin tennisetrennis ja mängin käsipalli. Meeldib sõprade ja perega aega veeta, aga enamus aega läheb spordile. Mul on trennid viis korda nädalas. Tennist mängin hobikorras, aga käsipallis käime HC Kehraga võistlustel. Olin mitu aastat käsipalli fänn, aga polnud julgust kokku võtnud, et trenni minna. Aga võtsin ja sain seal palju sõpru. Treener ütleb ka, et olen väga tubli. Laulma läksin, kui käisin lasteaias – sõber läks ja vanemad panid mind ka sinna. Nüüd olengi käinud kümme aastat Heli laulustuudios. Mulle väga meeldib laulda ja ma pole sellest ära tüdinenud.


Millises kohas või mida tehes tunned end kõige mugavamalt?


Pere ja sõpradega koos olles tean, et saan olla mina ise ja nad ei mõista mind hukka. Võin teha, mis mul pähe tuleb, vahel ka natuke lollusi. Ja sporti meeldib ka väga teha.


Mida plaanid sel suvel teha?


Kindlasti käin ujumas ja päevitan, veedan aega sõpradega. Võibolla rändame perega Eestis ringi. Kuna ma elan maal, siis aitan siin kodutöödega. Ja juulis tuleb palju käsipallivõistlusi ja laagreid.


Kas oled mõelnud, millega tahaksid tulevikus tegeleda?


Olen mõelnud, et minust võiks saada üritustekorraldaja. Võibolla saan selle heategevusega siduda, korraldada heategevusüritusi. Mulle on ka öeldud, et sobiksin psühholoogiks, võibolla õpin hoopis seda.


FAKTID. Kes ta on?

·         lõpetas kevadel Kehra gümnaasiumi 8. klassi;

·         on oma koolis TORE tugiõpilane;

·         mängib käsipalliklubis HC Kehra ning käib laulmas Heli laulustuudios;

·         huvitub heategevusest ning viis hiljuti läbi annetusalgatuse, kogudes 250 eurot SOS Lasteküla riskiperedele.


Tekst: Maiken Mägi, Postimees Juunior